Kõrgharidusseadustik

Kõrgharidusvaldkonda reguleeriv ülikooliseadus on vastu võetud 1995. aastal, rakenduskõrgkooli seadus 1998. Sellest ajast on oluliselt muutunud ootused kõrgharidusele, kõrgkoolide võimekus on oluliselt kasvanud ja lisandunud on mitmeid õigusakte, mille puudumine sundis 90ndatel kõrghariduse jaoks eraldi õiguslikke raamistikke tekitama. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine on üks osa haridusseadustiku kaasajastamisest, mille esimeseks etapiks oli uue haridusseaduse koostamine. Uue haridusseaduse eesmärk on ka reguleerida vähem ja põhimõttelisemat laadi küsimusi. Sama eesmärk on ka kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel.

20. veebruaril 2019. a võttis Riigikogu kõrgharidusseaduse, Eesti Kunstiakadeemia seaduse, Eesti Maaülikooli seaduse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ning Tallinna Ülikooli seaduse vastu. Uus kõrgharidusseadustik jõustub 1. septembril 2019. a.

15. oktoobril 2018. a esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule kõrgharidusseaduse, Tallinna Ülikooli seaduse, Eesti Maaülikooli seaduse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse ja Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõud.

11. oktoobril 2018. a kiitis Vabariigi Valitsus kõrgharidusseadusseadustiku heaks ja otsustas esitada nii kõrgharidusseaduse kui ka nelja ülikooli seaduste eelnõud Riigikogusse.

8. mail 2018. a lisati kõrgharidusseaduse eelnõu ja seletuskiri eelnõude infosüsteemi EIS ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja teistele partneritele arvamuse avaldamiseks. Partneritelt saabunud tagasisidet arvestades tehti eelnõus mitmeid muudatusi ning kõrgharidusseaduse täiendatud eelnõu ja seletuskiri saadeti 13. juulil 2018. a Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Kõiki ettepanekuid koondav kooskõlastustabel on Justiitsministeeriumile saadetud seletuskirja lõpus.

2018. a kevadel valmistasid avalik-õiguslikud ülikoolid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool ette oma seaduste eelnõude kavandid, mille põhjal koostatud eelnõud saatis Haridus- ja Teadusministeerium 6. juunil 2018. a eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja teistele partneritele arvamuse avaldamiseks. 17. juulil 2018. a saadeti Eesti Kunstiakadeemia seaduse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse, Eesti Maaülikooli seaduse ja Tallinna Ülikooli seaduse eelnõud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist kahel juba on oma seadus – Tartu Ülikooli seadus on vastu võetud juba 1995. aastal ja Tallinna Tehnikaülikooli seadus 2014. aastal.

24. jaanuaril 2018. a kogunes uuesti 2016. a lõpus moodustatud kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühm, et alustada arutelusid kõrgharidusseaduse eelnõu koostamiseks. Esimene koosolek oli avatud laiemale ringile huvilistele. Koosolekul andis Haridus- ja Teadusministeerium tagasisidet, millised ettepanekud kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele saabusid, mida on kavas edasi teha ning milline on juhtrühma arutelude ning eelnõu koostamise edasine plaan.  Teisel koosolekul arutati akadeemiliste töötajatega seonduvat. Kolmanda koosoleku teemaks oli õigus kõrgharidusele. Neljandal koosolekul räägiti läbi kõrgharidustaseme õppe nõuded ja kvaliteedi hindamine.

5. septembril 2017. a saatis Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) arvamuse avaldamiseks laiale ringile partneritele, sh üliõpilaste esindusorganisatsioonile, kõrgkoolidele, teadusasutustele, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele ning ministeeriumidele. VTKs on kirjeldatud probleeme, mida seadustiku kaasajastamisel lahendama asutakse, pakutud välja võimalikke lahendusi ja hinnatud, millised mõjud ühe või teise lahendusega võivad kaasneda.

2017. aasta mais toimus kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühma kolmas koosolek, mis lõpetas eelnõu väljatöötamiskavatsust ettevalmistavad arutelud.

2017. aasta jaanuaris toimus kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühma teine koosolek.

2016. aasta detsembris moodustas haridus- ja teadusminister partnerite pakutud esindajatest kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühma, mille töö eesmärk on kaardistada kõrgharidusseadustiku põhiprobleemid ja võimalikud lahendused. Detsembris toimus ka juhtrühma esimene koosolek, kus otsustati, et töö alustamiseks on vajalik koostada tuleviku kõrghariduse põhiprintsiipe koondav visioon.

Lisaks juhtrühmale arutati partneritega seniste õigusaktide probleeme ja võimalikke lahendusi kolmes temaatilises töörühmas: õppekorralduse töörühmas, kõrgkoolide juhtimise töörühmas ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja kõrgharidusseadustiku seoste töörühmas. Töörühmade töö tulemusel valmis alusmaterjal probleemide ja lahendusvariantide kohta kõrgharidusseadustiku kaasajastamise eelnõule eelneva väljatöötamiskavatsuse koostamiseks .

2016. aasta sügisel valmis kõrgharidusseadustiku kaasajastamise kava.

2016. aasta suvel alustas Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseadustiku kaasajastamise ettevalmistamist, kogudes kõrgkoolidelt, õppijatelt, tööandjatelt ja teistelt partneritelt ettepanekuid kõrgharidusseadustiku kaasajastamiseks.